15-18.04.18 Alcala ja Del Duque rand

15.04 Hei-hei meie siin, endiselt puhkuselainel! Täna käisime Alcalas asuvates looduslikes basseinides.

Tõusu ajal täitub bassein ookeaniveega ja mõõna ajal jällegi tühjeneb. Täitsa äge koht!

Põhi on küll kivine, aga kinniste plätudega saab liikuda, või lihtsalt supelda. Mööda ranna äärt edasi liikudes oli ka kolm liivast lahesoppi. 

Pärastlõunal otsisime linnast head kohvikut, kus tükk kooki süüa. Leidsime ühe, kus vaba lauda ei olnud, aga koogitükid sai kaasa osta. Hind oli kallis ja ei olnud üldse hea. Väljas söömisega on üks suur miinus, et kunagi ei tea, mida saad, ja kui selle eest veel palju raha küsitakse, siis on kurb. Natuke nagu on tunne, et kuna siin nii palju turiste on, siis kohvikute-restoranide pidajad ongi suhtumisega, et ükskõik ,mida müüme, ja kuidas teenindame - küll keegi ikka ostab. Ja ostetaksegi, me ise samamoodi. Head on olnud need väljas söömise kohad, mida Martini vend on meile soovitanud. Need, mida oleme omapead valinud, on enamus metsa poole. Kohti on lihtsalt nii palju, et sa ei jõua siin seda head leida. Enne saab puhkus otsa. Ja teeninduse tase on ka... ma ei teagi, mis sõnaga seda kirjeldada, suvaline? Võibolla on neil turistidest kopp ees ning liiga palju just ei pingutata. On ka muidugi erandeid, nagu igal pool. 

Tore oli see, et sattusime vabaõhu kontserdile.

Keskväljakul mängis hoogsalt orkester. Ja arvake ära, mis lugusid? Mamma-Mia, Fernando, I have a dream - jah just, ABBA! Minule oli küll üllatuseks, et siin lõunamaal põhjamaa popbändi teatakse. Lahe igaljuhul!

Kuulasime seda popuriid ja pärast kõndisime mööda rannapromenaadi. Jälle mitu mänguväljakut, kus Mattias sai oma energiat kulutada. 

Sõitsime Martini venna juurde ja läksime koos õhtust sööma.

Oli ka põhjust jällegi tähistada - Martini vanemad 40 aastat abielus ja võibolla ka selleks korraks meie viimane õhtusöök koos Martini vennaga. Söögikoha nime ma ei mäleta, aga asus see Costa Adejes (saan täpsutada nime, kui kellelegi konkreetselt huvi pakub). See oli selline koht, kus menüüs ongi väga vähe asju, aga on teada, et need on alati värsked ja maitsvad. Nimelt siis salat (tomat,lehtsalat,sibul-äädikases kastmes), kanaaridel pakutavad traditsioonilised kartulid (keedetud rohke soolaga) ja grillitud krõbe kana. Mmm, lihtne ja imemaitsev. Pärast sööki veel väike jalutusring ning seejärel magama.

Ööbisime Del Duque ranna lähistel parklas.

16-18.04 Del Duque rand

Juba eelmise aasta novembris sai Del Duque rannast meie lemmikrand siin Tenerifel. Sini-sinine puhas vesi, helehall liiv, tõusu ajal suured lained, mõnus rannamelu, inimesed puhkavad ja naudivad elu. Ilusad rannavaated igas suunas. Väga viis!

Meiegi veetsime tervelt kolm päeva selles imelises rannas. 

Õhtul jalutasime linnas ja promenaadil. Tegime 45 minutilise tiiru linnas sõitva rongiga.

Sellega läks nii, et see sõitis läbi just need tänavad, kus me tegelikult juba jalutanud olime, nii et väga palju uut ei näinud. Ikka lõputud hotellide read, söögikohad, poed, kinnisvaramüügid, apteegid ja jälle sama. Nädalaseks rannapuhkuseks sobib Costa Adeje kant ideaalselt. Aga pikema puhkuse korral läheb siin igavaks. 

Teisel õhtul käisime bussiga pesulas, sama nagu Eestis käsipesula. Et lisad masinasse muudkui münte, vee saamiseks, ja ise pesed. 6 eur läks ja päris hea sai!

Kolmapäeval õhtul liikusime edasi pealinna suunas (reedel läheb sealt laev).

Jäime ööbima juba tuttava Montana Roja lähedusse. Siin on üks väike ostukeskus, kus saab pesumasinat kasutada. Ja mõned ostud veel kodustele viimiseks teha. Ning on olemas Wifi. Tenerifel ostetud internetimaht on meil nüüdseks otsas, aga mul oleks vaja veel tööasju teha.